Rattasõit on kasulik harrastus! Kes kord rattaga sõitmise selgeks on õppinud, see sellest enam loobuda ei taha. Rattasõit on mõnus – linnast väljas sõites avanevad aeglaselt uhked maastikud, sa tunned, kuidas loodus su ümber elab – linnud laulavad, puud nagisevad tuules, pilved sõuavad taevas…

Otsustasin enne oma rattasõidupäevadest muljeid jagama hakates, veidi ka otsida veebis – vbl on miskeid põnevaid tarkuseteri 🙂 ja kohe tuligi – väga tervislik tegevus…

 

IMG_20170419_115325
Minu sõber esimesel rattaga sõitmise päeval – Palma ja kaugemalegi

Soome UKK Instituudi värske uuring käsitleb lühikese rattasõidu mõju inimese tervisele ning selle tulemus kinnitab veelkord, et ka pool tundi pedaalimist võib enesetunnet otsustavalt parandada. Sellest tulenevalt soovitavad tohtrid sõita rattaga igapäevaselt vähemalt 30, soovitavalt 45-60 minutit.

 

Alustan siis hommikust, kui olin otsustanud päeva rattaga veeta. Päevaplaan laias laastus paika pandud tuli minna rattalaenutuse otsingutele. Rattaga sõidetakase ikka väga palju ning laenutuskohti on küllaga – ratas, roller või auto. Eelmisel päeval olin ma veidi uudistanud ka erinevaid kohti ja hindasid ja tingimusi ning liikusin esimese hooge oma hotellile kõige lähema rendibüroo juurde.

Lisamärkus: kuna ma olin puhkusel üksinda, siis otsustasin enda jaoks, et auto rentimisega ma liigseid kulusid ei tee. Minu eelmistel puhkused Tenerifel ja Lanzarotel on mul olnud imeline võimalus liikuda saarel autoga ja seda tänu Timole ja kuna olime suurema seltskonnaga, siis auto rent oli ka ainuõige valik

Millegi pärast hirmutas mind pakutav jalgratas oma suuruse poolest, sest otsustasin edasi liikuda – leida endale sobiv ratas mõnest tesisest kohast. Pean tunnistama, et ega minu valik suurt targem ei saanud – enamus rattalaenutusi pakuvad pigem suuri, massiivseid rattaid, mida on päris keeruline ohjata.

Hotelli juurest kuni Palma kesklinnani (ranna-alal 🙂 ) oli jalgratturitele ja jalakäijatele mõnus kergliiklustee. Rannajoont piiras Carrer de Cartago tänav, kus oli siis liivaranda ja varjualuseid, poed ja söögikohad vaheldumisi, Carrer de Cartago ca14  ehk kohvikud koos avaliku tualetiga. Mõnus ala nii ratturile kui ka jalakäijale.

Edasi kulges rattatee läbi erinevate linnaoseda (kuid kogu aeg raaga paralleelselt). Kõik kohad teekonnal olid kaunid ja eripalgelised. Üks põnev kulgemine oli ka lennuvälja ja mere vahelisel alal – Es Carnatge, kuhu on rajatud laudteed, vaateplatvormid (paljud käsid uudistamas lennukite maandumist).

ühel päeval, linnast tagasi sõites oli ka minul hea võimalus näha lennuki maandumist ja suur soov oli teha ka video. Soov vaja teostada – telefon kätte, vaadatud vasu päikest lennuki suunas ja alustasingi jäädvustamisega. Jälgisin ja saatsin oma mobiiliga lennukit kuni silmapiirilt kadumsiseni. Kaunis 🙂 kuni selle hetkeni, et minu mitte nii tundlik telefoni ekraan ei teinudki videod – tõdemus, et saatsin lendu lihtsalt läbi mobiiliava vaadates 

Edasi siis liikumine jalgrattatee lõpuni, mis oli suhteliselt kohe peale kesklinna. Nüüd oli vaja veidi mõelda – kuhu edasi. Andsin endale vaba voli lihtsalt kulgeda ja vaadata kuhu rattad viivad. Carretera Dic de l’Oest Palma, oli siis esimene peatus saare avastamisel. Vaade oli kaunis.

Cala Major oli siis minu järgmine piirkond. Kaunid tänavad ja vaated. Ilm oli ootamatult kuum (kuid tuuline), ning õnneks oli ka rand kohe käega kastuda – puhkepaus rannamõnusid nautides – Cala Major Pelican Beach. Väga šikk piirkond, kus olid uhked hotellid ja mõnus kõrge rannaäär, s.t. rattaga randa laskumine oli mõnus kuid mõte – pärast tuleb ka tagasi minna – oli päris ahvatlev.

Peale päiksevõttu liikusin edasi. Otsustasin ka ühe väikese pausi kohvikus teha – külm jook, sest söögiisu selle kuumaga väga veel ei olnud. Ma küll selle söögikoha nime ei mäleta, kuid mulle see väga meeldis ja miks? Selle koha peremees või ka kogu korraldus meenutas mulle ühte mõnusat perefirmat – isa, kes on omanik ja suhtleb klientidega. Tema on see, kes kõnetab möödakäijaid ja jagab korraldusi – kes, mida, kuidas! Ruumis liiguvad teisedki, kes tundus, et oli poeg (laua ääres tegeles arvutimänguga ka alpselaps). Kui kliendilt oli soov teada saadud, või oli miski muu probleem lahendada, siis peremees suunas mõnusa juhendamise – tee nüüd seda ja vii nüüd toda 🙂

Sulle jääb nüüd mulje, et peremees oli selline kubjas, kuid ei!. Pigem võlus mind omaniku suhtlemine, hoolimine, tähelepanelikkus. Minu vasakpoolses lauas istusid noored – noormees kohalik või hispaania keelt oskav ja tütarlaps inglise keele oskusega. Toit oli tellitud, toidu teemadel oli ka peremehega veidi arutletud (liig vürtsikas ja paluti juurde nt saia). Lõuna lõpetuseks pakkus peremees tervisele olulist napsu, et kõik ikka hästi oleks. Ja siis läks lahti – eraldi käis ja tutvustas erinevaid jooke, nende kasu ja maitset. Väga mõnus vaatemäng ja soe lõunamaa teeninduse näide.

Tuul tõusid ja võib öelda, et oli kohati ka jahe. Kuid päike võttis kenasti, sest õhtuks olid mõnusad päevitusrandid – särk seljas 🙂 Nautisin siis veidi veel rannajoont, ning tundus, et kõik kohad on rannakohti ja sadamaid täis. Peale väikest tiirutamist otsustasin tagasi liikuma hakata.

huvitav on tõsiasi, et iga tagasitee on lühem kui minnes ehk teekond, mis tundus olevat ikka tunde pikk sai  ülikiiresti otsa – olingi oma hotelli piirkonnas tagasi

Õhtusööki läksin nautima restorani Massilia, mis oli mõnusa terrassiga koos vaatega merele. Pastaroog oli imemaitsev – lõhega.

Oligi minu esimene rattapäev läbi kuid see ei ole eel kõik – ma ei saanud õhtul oma telefoni laadima panna. Proovisin ja proovisin, kuid tulutult. Otsustasin tegeleda mobiiliga hommikul – hommik on õhtust targem (see oli minu lootus).

Tänulikkus:

  • rattasõit, mis on saanud mulle oluliseks ja õnneks sobis see ka Mallorcale
  • oskus kulgeda ja nautida (see on õpitud oskus, mida mul pole alati olnud)
  • nii hea on olla uudishimulik

 

Advertisements